Arvutite kasuks

Kui panna hea toode ja andekad inimesed kokku, võib saada huvitavaid lahendusi. Näiteks Microsoft Office OneNote (mida ka ise olen viimasel ajal palju katsetanud – peamiselt konspekteerimiseks) on oma ustava testimise juhi (Test Manager) ettevõtlikkuse tulemusel sisenenud muusikamaailma. Nimelt lõi Mike Tholfsen OneNote-st inspireerituna loo "My One And Only OneNote" (Minu üks ja ainus OneNote). Toodud viitelt saate alla laadida muusikapala (mp3 formaadis) ning lugeda sõnu (sünkroniseerimata sõnad, muuseas, on ka helifailis olemas). Loo avastasin tänu Chris Pratley blogile.

 

Alanud on taas kooliaeg ja nii mitmelgi pool on taas tõstatatud küsimus, kas tunnis peaks lubama arvutite kasutamist ja mis klassist alates see peaks olema lubatud? Tegemist on väga huvitava küsimusega ja argumente ning ideid on välja pakutud mitmeid.

 

Peamiselt kardetakse õpiedukuse langemist kuna arvuti võib tunni või loengu sisult viia tähelepanu mujale. Kuid oma kogemusest väidan, et see pole päris nii. Tunni peab tegema huvitvaks õpetaja või õppejõud. Kui see ebaõnnestub, siis hakatakse tegelema tunnikõrvalliste asjadega. Enne arvuteid kippusid igavlevad õpilased ja üliõpilased omavahel rääkima, paberil sõnumeid saatma (ühest klassi otsast teise), "täpikat" ja teisi mänge mängima. Ka arvuti korral võivad igalvevad õpilased omavahel suhelda ja sõnumeid saata, kuid seda ilma teisi segamata (vaid omavahel suhtlevad pooled kuulevad juttu ja teised ei pea pabereid edasi andma). Ka mängida saab ja motivatsioon kustukummi klassi teise otsa lennutada väheneb oluliselt. Seega aitab arvuti igavas tunnis korda hoida ja vähendab tunni segamist igavlevate õpilaste poolt (kuigi vanemates klassides ei olnud haruldlane ka tunnist lahkumine). Enamgi veel – teemast huvitatud õpilased saavad kasutada internetti teema kohta täiendava informatsiooni saamiseks/otsimiseks, mis ilma arvutita on võimatu. On arusaadav, et õpetajatele see ei meeldiks, sest nii võivad õpilased esitada küsimusi, millele õpetaja vastata ei oska (Elioni reklaami olete näinud? Tuletab meelde vanasõna "Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea"). Seega on arvutid justkui väga kasulikud tunnile.

 

Samas käekirja on võimalik tõepoolest õppida vaid paberi või Tablet abil (olgu see siis püsttahvel, lauatahvel (alustahvel) või Tablet PC). Kuid vaadates ringi, näeme, et peale allkirjade andmise käekirja peaaegu polegi enam vaja. Ka käsitsi kirjutatud tekste, mida tuleks tunda on järjest vähem. Teisest küljest on PDA-de, Tablet PC-de ja digitahvlite populaarsus tõusmas ja seega võib oodata ka käekirja rolli taaskordset suurenemist (kuigi suur osa käsitsi kirjutatud materjalide trükikirja viimine on arvutitele jõukohane). Seega, tuleks arvestada kindlasti vajadusega kasutada käekirja sisestada lubavaid seadmeid. Pealegi on Tablet PC-d või PDA-d loengus või tunnis palju mugavam kasutada ja kaasas kanda kui sülearvutit või lauaarvutit (viimaste puhul tuleks arvestada sünkroniseermise vajadusega).

 

Nagu eelnevast näha, pooldan ma arvutite kasutamise lubamist tundides. Ning huvitava nüansina võiks välja tuua fakti, et minu esimene semester, kus ma kasutasin igas loengus, seminaris ja praktikumis arvutit (va. eksamil ja arvestustööl), oli oma tulemuste poolest parim võimalik (st. kõik hinded olid A-d). Kahjuks on mul õnnestunud kõigis loengutes arvutit kasutada vaid ühel semestril ().